Tallinna Parkinsonihaiguse Selts 2003. aastal

Organisatsiooni loomine ja areng

Tallinna Parkinsonihaiguse Selts (TPS) moodustati Eesti Parkinsonihaiguse Seltsi üldkoosoleku otsusega jaanuris 2003 EPS füüsilistest liikmetest ja andes üleriigilised funktsioonid üle samaaegselt asutatud Eesti Parkinsoniliidule (EPL), mis loodi Eestis tegutsevate Parkinsoni haiguste seltside katusorganisatsiooniks.Juriidilised õigused sai TPS 2003.a. veebruaris.

Arengukava prioriteedid oma põhieesmärgi saavutamiseks:

• Liikmete koolitus ja toimetulekuõpetus
• Informatsiooni jagamine ja info leidmise õpetamine.
• Parkinsoni tõve haigete füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne rehabilitatsioon
• PH pereliikmete ja eriti esmahaigestujate sotsiaal-psühholoogiline nõustamine.
• Organisatsiooni arendamine
• Osavõtt EPL üritustest
• Kontaktide otsimine teiste puuetega inimeste seltsidega Eestis ja välismaal

Tegevusest 2003. a.

• Jaanuar - Üldkoosoleku otsusega Tallinna Parkinsonihaiguse Seltsi moodustamine
• Veebruar - Seltsile juriidilise isiku õiguste saamine. Tallinna Puuetega Inimeste Koja liikmeks astumine.
• Aasta jooksul osaleti viiel üleriigilisel üritustusel.
• * Aprillis - J. Parkinsoni mälestuspäeva tähistamine Tallinnas ja konverentsil Tartus
• * Juunis - rehabilitatsioonilaager Toila Sanatooriumis
• * Sept.-okt. - infopäevad Tallinnas ja Tartus Parkinsoni tõve haigete hooldajatele, pereliikmetele ja tugiisikutele.
• * Novembris - rehabilitatsioonilaager Pühajärve Puhkekeskuses
• Ilmusid infolehed suuremate ürituste ajaks ja tegutses kodulehekülg internetis.
• Kord kuus toimusid informatiivsed koosviibimised.
• Alates septembrist ravivõimlemise tunnid kord nädalas.

Probleemid 2004. aastaks

• Selts vajab lisaks majanduslikule toetusele ka koolitust ja tuge raamatupidamise valdkonnas, üldises asjaajamises ja psühholoogist tuge igapäeva tegevuste korraldamisel.
• Selts vajab tugiisikuna meditsiinispetsialisti
• Seltsi liikmete hulgas on suhteliselt vähe nooremaealisi, kuid nende kaasamine on eriti oluline ja nemad vajavad lisaks veel nõustamist oma töö ja eriala säilitamisel, kohandamisel jne vastavalt oma haigusele.
• Paljud väljakujunenud haigusega haiged saavad puuetega inimeste toetust, kuid rehabilitatsiooni tegevused on väga piiratud ja enamasti pole kättesaadavad.

EST | ENG | RUS