Teabepäev Parkinsoni tõvega inimestele ja nende lähedastele

Osteoporoos. Diagnoosimine ja kaasaegne ravi.
Teabepäev Parkinsoni tõvega inimestele ja nende lähedastele

Aeg ja koht:
Laupäev, 11. aprill 2026, kell 10.30, Tallinna Ülikool, A046

Oma osalusest palume teavitada:
Ljubov Irs: 569 69 775
Ülle Metsar: 566 30 171 või ylle.metsar@gmail.com

MIKS SEE TEEMA ON OLULINE?

Osteoporoos – luude hõrenemine – on Parkinsoni tõvega inimestel oluliselt sagedasem kui üldrahvastikus. Treemor, tasakaaluhäired ja kalduvus kukkuda suurendavad märkimisväärselt luumurdude riski, eriti puusa- ja selgrooluumurdude riski, mis võivad dramaatiliselt piirata iseseisvust ja elukvaliteeti.

Hea uudis on see, et osteoporoosi saab diagnoosida vara ja tõhusalt ravida. Teadlikkus, õigeaegne luutiheduse mõõtmine (DXA) ning kaasaegsed ravimid ja elustiilimuutused annavad koos märkimisväärse kaitse. Tänasel teabepäeval saame vastused kõige olulisematele küsimustele.

Iga Parkinsoni tõvega inimene peaks teadma oma luutihedust – osteoporoos on nähtamatu kuni esimese murruni.

PÄEVAKAVA:

  • 10.30 Kogunemine ja registreerimine
    Tervituskohv
  • 11.00 Sissejuhatus ja avasõnad
    Parkinsoni tõbi ja osteoporoos – miks peaksid käima käsikäes?
    Dr Toomas Toomsoo - neuroloog
  • 11.20 Osteoporoos – diagnoosimine ja kaasaegne ravi
    Darja Batsinskaja - reumatoloogia õde
  • 11.45 Ühine võimlemine
    Tasakaal, koordinatsioon ja luutervis liikumise kaudu
  • 12.00 Kohvipaus ja suupisted
    Suhtlemine, küsimuste esitamine esinejatele
  • 13.00 Töörühmad – 1.tuba (13.00 – 14.00)
    Vt allpool teemade kirjeldust
  • 14.00 Töörühmad – 2. ja 3.tuba (14.00 – 15.00)
    Süvendatum arutelu / teine teema
  • 15.00 Päeva lõpp ja kokkuvõte

TÖÖTUBADE TEEMAD:

1.töötuba (13.00 - 14.00)
Osteoporoos – küsimused ja praktilised lahendused

  • Ravimid osteoporoosi vastu – valikud ja kõrvaltoimed
    Mis sobib kellele? Praktilised küsimused
  • D-vitamiin ja kaltsium – kas tablette ikka on vaja?
    Kui palju ja millal? Parimad toiduallikad. Miks D-vitamiini puudus Eestis eriti levinud ja mida saab ise teha juba täna
  • DXA-uuring – mida tulemused tähendavad?
    T-skoori ja Z-skoori tõlgendamine. Kes peaks uuringule minema? Kuidas arst Eestis suunab ja kes rahastab?
  • Kukkumiste ennetamine ja luumurdude vältimiseks
    Kodu kohandamine, jalatsite valik, abivahendid. Parkinsoni spetsiifilised liikumisraskused ja kukkumisrisk

2.töötuba (14.00 - 15.00)
Kaks paralleelset gruppi – vali endale sobiv!

GRUPP A
Ping Pong Parkinson
Lauatennis kui teraapia – praktiline sessioon

Ping Pong Parkinsoni liikumine on üle maailma levinud lähenemisviis, mille puhul on tõestatud, et regelaarne lauatennise mängimine parandab käte koordinatsiooni, tasakaalu, reaktsioonikiirust ja kognitiivset võimekust. Lisaks tõstab see tuju ja pakub seltskonda

Sessioonis käsitleme:

  • Miks lauatennis on Parkinsoni jaoks eriliselt kasulik?
  • Kuidas alustada – nõuanded algajatele
  • Praktiline mänguaeg – proovi ise järele!
  • Võimalused Tallinnas ja Eestis

GRUPP B
Kõhukinnisus
Ravimid apteegis ja praktilised lahendused

Kõhukinnisus mõjutab kuni 80% Parkinsoni tõvega inimestest ning võib alata aastaid enne motoorseid sümptomeid. Lewy kehad soolestiku närvides aeglustavad soolestikku otseselt – kuid aitavad ka ravimid, liikumine ja õige toitumine

Apteegiravimid – millal ja mida?

(Ravim / Sobib)
Osmootsed lahtistid / ★★★ esimene valik
Kiudained / ★★★ esimene valik
Stimuleerivad / ★★ aeg-ajalt
Glütseriinsuposiidid / ★★ kiireks lahenduseks

Praktilised nõuanded:

  • Joo 1,5–2 liitrit vedelikku päevas
  • Liigu regulaarselt – kõnnak ergutab sooletööd
  • Söö kiudainerikkalt: köögiviljad, täistera, kaunviljad
  • Proovi hommikul sooja vett tühja kõhuga
  • Räägi arstiga – mõned Parkinsoni ravimid süvendavad kõhukinnisust

Tallinna ja Harjumaa Parkinsoni Haiguse Selts
Meie koostöö partner on PingPpongParkinson Estonia https://pppestonia.ee/

 

EST | ENG | RUS