Kas Parkinsoni haiguse kulgu saame muuta?
Dr. Toomas Toomsoo
Paljud patsiendid küsivad, miks minul on Parkinsoni tõbi, miks just nüüd, kas ma oleksin
saanud midagi oma elus teisiti teha? Neile küsimustele puudub vastus, kuid on teada, et sel
hetkel, kui Parkinsoni haigus diagnoositakse, on see kestnud juba vähemalt 10 aastat, kui mitte
kauem.
Loe artiklit...
Uudised väljakujunenud Parkinsoni tõvega haigete ravi võimalustest Eestis
Parkinsoni tõvega haigete seisund võib olla muutlik, aastate pikkuse ravi jooksul areneb edasi haigus ja lisanduvad kõrvaltoimed kasutatavatest ravimitest. Areneb välja ravimitoime lõpu tunnetamine ja haigusnähtude muutumine päeva jooksul. Haiged tajuvad liikumise piiratust ja ravimi toime ajal võivad esineda vastutahtelised liigutused. Kõikumiste põhjuseks arvatakse olema pulsatiivne dopamiini retseptorite stimulatsioon.
2016. aastast on võimalik Eesti Parkinsoni tõvega haigetele seisundi korrigeerimiseks kasutada nn dopamiinergilist püsistimulatsiooni järgmiste meetodite abil:
1. elektriline ajusüvastimulatsioon
2. levodopa instestinaalse geeli infusioon gastrostoomi kaudu pumba abil
3. apomorfiini infusioon nahaaluselt pumba abil.
Kuigi pumbaravi meetodid on tõhusad, kasutatakse neid siiski suhteliselt harva ja ainult kindlatel näidustustel – patsientidel, kellel suukaudse raviga ei ole õnnestunud "on-off" fluktuatsioonidega kulgevaid ravitoime kõikumisi leevendada. Pumbaravi, nagu ka aju süvastimulatsioon, eeldab head koostööd patsiendilt, tugiisikute olemasolu kodus ja valmisolekut neuroloogi visiitideks, et hinnata seisundit ja vajadusel korrigeerida ravimi annuseid.
Eestis tegelevad pumbaraviga Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum ning ajusüvastimulatsiooniga Tartu Ülikooli Kliinikum.