Covid-19 panepideemia! Viiruse levik mõjutab iga inimest. Parkinsoni tõbi on krooniline haigus ja viirusesse haigestumisel võivad ka Parkinsoni tõve sümptomid halveneda. Olete oma haiguse ja vanuse tõttu riskirühmas

Ravi

Toitumine ja dieet

Dieedi küsimused - mida, millisel kujul, kui palju ja millal süüa - on üldinimlik probleem, ükskõik kas inimene põeb mõnda haigust või mitte. Parkinsonismi puhul lisanduvad mõned spetsiifilised probleemid, mis on seotud ühelt poolt haigusest tekkinud motoorikahäiretega ja teiselt poolt levodopa metabolismiga. Lisanduda võivad ka üldisemad probleemid: täisväärtuslikult toitumast võib takistada näiteks söögiisu langus depressiooni tõttu, sotsiaalne isolatsioon, väike sissetulek, hammaste halb seisukord, ka ravimite kõrvaltoimed ja muud haigused.

Millal süüa?

Toiduaegade planeerimisel on kasulik arvestada ravimi võtmise kellaaegu. Suur osa Parkinsoni tõvega haigetest tarvitavad levodopa-preparaate, mis imenduvad peensoolest. Kui levodopa edasiminek maost peensoolde on mingil põhjusel aeglane, tekib ravimi toime hiljem. Mao tühjenemisaeg pikeneb näiteks mao ülihappesuse korral, samuti väga täis kõhuga.

Levodopa ja dieedi sobitamisele peab mõtlema ka seetõttu, et levodopa on nn. suur aminohape, mis imendub peensoole seinast verre samade transportmolekulide abil kui teised suured aminohapped. Kuna valgud koosnevad aminohapetest, tekibki levodopat koos valgurikka toiduga võttes n.-ö. konkurentsiefekt ja levodopa imendub aeglasemalt. Seega on õige võtta levodopat tühja kõhuga ja süüa alles tunni pärast, või süüa enne levodopa võtmist vähesel hulgal valguvaest toitu. See ei tähenda, et Parkinsoni tõve korral peaks loobuma valkudest - see ei oleks võimalik, toit peab olema täisväärtuslik. Küll aga saab reguleerida toiduaegu, nii et need ravimi võtmisega kokku ei langeks.

Kui levodopa kasutamisel on tekkinud kõrvaltoimena ööpäevased motoorsed kõikumised e. fluktuatsioonid "on-off" perioodidega, soovitatakse päeva jooksul madala valgusisaldusega dieeti ning valgurikkad toidud (muna, kala, liha, piim) jäävad õhtuseks ajaks. Nii on võimalik levodopa parem imendumine päevasel aktiivsel ajal, samas saades küllaldase koguse valkusid õhtuse söögiga.

Võimalikele koostoimetele peab mõtlema muude ravimite tarvitamisel. Näiteks rauapreparaatide kasutamisel tuleb neid võtta levodopast eraldi, et säiliks mõlema ravimi efekt.

Milline dieet?

Kindlasti tuleks mõelda selle, et toiduainete grupid oleks tasakaalustatud: päevane toiduratsioon peaks sisaldama teravilja- ja piimatoodete kõrval ka puu- ja juurvilju ning lihatooteid. Puu- ja juurvili ei pea tähendama kindlasti midagi eksootilist ja kallist, hästi sobib ka Eestimaa õun, kaalikas ja kartul, milles leidub palju organismile vajalikke mikroelemente ja vitamiine. Peale selle on nad olulised kõhukinnisuse vältimisel.

Piisavalt peaks tarbima kiudainerikkaid toite - see on vajalik nii levodopa imendumise seisukohalt kui ka kõhukinnisuse profülaktikaks. Uuringutega on näidatud, et karbohüdraadid, mida sisaldub kiudainerikkas toidus, suurendavad insuliini eritust ja vähendavad aminohapete sisaldust veres, mõjutades soodsalt levodopa imendumist.

Toidu loomsete rasvade sisaldus ja kolesterooli hulk võiks olla suhteliselt väike, pigem eelistatagu taimseid rasvu (taimeõli, margariin). Dopamiini sünteesis on tähtis osa B6 ja C-vitamiinil, samas ei tohi B6 päevane kogus olla liiga suur. Kui igasse päeva jätkub piimatooteid ja värsket puu- või juurvilja, võib olla kindel, et peale energiavajaduse saab kaetud ka vitamiini- ja kaltsiumivajadus. Talvel ja kevadel võib lisaks kasutada vitamiinipreparaate, mis sisaldavad ka mikroelemente. Inimese päevane energiavajadus on 25-30 kcal 1 kg kehakaalu kohta. Kui 3 kuu jooksul on kaalukaotus 10% kehakaalust, on tegemist juba alatoitumusega.

Kuidas süüa?

Toitumisel võivad esineda ka parkinsonismist tulenevad probleemid: esineda võib mälumis- ja neelamisraskus, vahel tükitunne kurgus. See on tingitud sellest, et ka neelamislihased on rigiidsed ja bradükineetilised.

Nõuandeid neelamise parandamiseks:

  • Sööge sirgelt istudes
  • Neelamisel painutage pead veidi ette
  • Sööge väikeste suutäite kaupa, ärge võtke järgmist suutäit enne, kui eelmine on täiesti alla neelatud
  • Vedelikku neelake väikeste koguste kaupa
  • Kontsentreeruge keele liigutustele
  • Jooge iga suutäie järel veidi
  • Sööge sagedamini ja vähem korraga

Kui söömine on häiritud käte värina ja kohmakuse tõttu, võib selle hõlbustamiseks kasutada mitmeid abivahendeid, mida saab valmistada ka kodusel teel:

  • Joomisel võib kasutada kõrt
  • Kasutage lauale kinnitatavaid taldrikuid, mille tagumine äär on kõrgem
  • Muretsege kare lauakate
  • Kui toit koosneb väikestest tükkidest, kasutage kahvli asemel lusikat
  • Tasside sangad ja nugade-kahvlite käepidemed polsterdage laiemaks, nii on neid palju mugavam käes hoida. Kasutusele võib võtta kahe sangaga tassi
  • Noa asemel võib lõikamiseks kasutada ka kääre

Toidutegemine korraldage võimalikult lihtsaks. Hea, kui sügavkülmutuses oleks juba parajaks tehtud toiduportsjonid. Valmistamiseks tuleks kasutada võimalikult mugavaid meetodeid. Hea ja turvaline vahend toidutegemiseks on mikrolaineahi. Kasutage toidu jaoks terasest või klaasist nõusid, mikrolaineahjus spetsiaalseid nõusid. Ärge kasutage alumiiniumist anumaid. Turvalisuse tagamiseks peaks köögis olema suitsuandurid ja tulekustuti, kapis antiseptilist puhastusvahendit ja plaastreid. Üks korteri telefone võiks asuda köögis.

Mida süüa?

Neelamisel on oluline ka toidu konsistents. Kuivad või praetud toidud on kindlasti raskemad neelata ja seedida kui keedetud toidud, kreemid ja püreed. Samu toitaineid võib saada väga erinevatest söökidest. Neelata on parem, kui toiduks on:

  • teraviljapudrud ja kreemid - mitte kuivad, karedad küpsetised
  • keedetud linnu- ja kalaliha, tükeldatud ja hakitud lihatoidud - mitte praetud, vintske liha
  • munapuder - mitte praemuna
  • kartulipuder või hästikeedetud riis - mitte praekartulid
  • keedetud makaronid - mitte pikad spagetid
  • hästikeedetud juurvili tükeldatuna või püreena - mitte toores juurvili
  • puhastatud ja tükeldatud puuviljad, mahlad ja kreemid - mitte tugeva koore ja seemnetega puuvili
  • jogurt, vahukoor, jäätis jt. pehmed magustoidud - mitte pähklid, seemned, ananass

Kõhukinnisus

Mitte ainult Parkinsoni-patsientidel, vaid üldse vanemas eas võib probleemiks olla kõhukinnisus. See on sagedane kaebus, mille põhjuseks võib olla vähene liikumine, kestev istumine, ravimite kõrvalmõju, sülje kadu liigse süljevooluse tõttu, aga ka haiguse tõttu muutunud soolemotoorika.

Kõige olulisem kõhukinnisuse leevendamise võimalus on dieedi muutmine:

  • Vedelikuhulk peab olema piisav: vähemalt 1,5 liitrit päevas. Iga söögikorra juurde soovitatakse tarvitada 2 tassitäit vedelikke. Lisaks võib juua söögikordade vahel.
  • Igapäevane toit peab sisaldama küllaldaselt kiudaineid. Palju kiudaineid sisaldavad täisteratooted (must teraleib), ka riis ja mais. Eriti head on töötlemata terad (kaerakliid, nisukliid, linaseemned). Küllalt palju kiudaineid sisaldavad ka oad, herned, pähklid ja kuivatatud puuviljad. Liha- ja piimatooted ning maiustused ei sisalda kiudaineid.
  • Kasutada võib kerge lahtistava toimega toiduaineid: punapeet, mustad ploomid, maasikad, toores spinat, melon, küüslauk, õunad. Toidukordade vahel süües põhjustavad nad vähem gaase kui koos teiste toiduainetega. Kui gaasid on siiski probleemiks, võib kasutada spetsiaalseid tilkasid, mis on apteegi käsimüügis saadaval (näiteks sab simplex vms.).
  • Värsked pektiini sisaldavad puuviljad ja marjad stimuleerivad soolemotoorikat.

Dieedi muutmise kõrval on tähtis füüsilise aktiivsuse suurendamine. Iga päev tuleks teha võimlemisharjutusi, kõndida või tegelda mõõdukalt füüsilise tööga. Abi on soolemassaažist, mida tehakse kergete ringjate liigutustega mööda jämesoole kulgu. Sooletegevust aktiveerib ka nn. kõhuhingamine, mille korral hingamisega liiguvad kaasa ka kõhulihased.

Regulaarsele sooletegevusele aitab kaasa rutiinne tualetiskäimise aeg, näiteks paarkümmend minutit pärast söömist. Söömine ise stimuleerib sooletegevust.

Vajadusel võib kasutada nõrgemaid lahtisteid, nagu näiteks senna. Tugevamate lahtistite kasutamisel tuleks konsulteerida arstiga. Peale suukaudsete ravimite kasutatakse ka pärasooleküünlaid. Klistiir on ravivariant ainult juhul, kui muud vahendid ei aita.

Vahel võivad ka mõned ravimid kõhukinnisust süvendada, näiteks antikoliinergilised preparaadid (tsüklodool). Häiriva kõhukinnisuse korral muudetakse raviskeemi.

 

EST | ENG | RUS