James Parkinsoni sünniaastapäevale pühendatud rahvusvaheline Parkinsoni päeva tähistamise konverents 17.04.2020 jääb ära seoses suure Covid-19 infektsiooni leviku riskiga!

Küsimused ja vastused

14. Kas Parkinsoni tõbi on piisav põhjus puude vormistamiseks?
Puude vormistamise aluseks ei ole diagnoos iseenesest, vaid funktsionaalne häire - st toimetulek igapäevase eluga. Kuna Parkinsoni tõve näol on tegemist liikumishäiret põhjustava haigusega, siis teatud haiguse staadiumist tekib liikumispuue ja selle vormistamine on põhjendatud.

13. Kuidas mõjub Parkinsoni tõve korral füüsiline pingutus?
Mõõdukas füüsiline pingutus on hea. Kindlasti peaks iga päev liikuma, tegema füüsilist tööd. Kindlasti ei soovita jääda koduseks/ tubaseks.

12. Kas on teada mingeid mürgiseid aineid, mis võivad tekitada Parkinsoni tõbe?
Mürgiste ainete poolt põhjustatud parkinsonismi nimetatakse sekundaarseks parkinsonismiks. Üheks näiteks on MPTP - narkootiline aine, mille süstimine võib põhjustada parkinsonistliku sündroomi. Eestis on diagnoositud parkinsonismi mangaaniühendite süstimise järgselt.

11. Kas alkoholi tarvitamine ja suitsetamine mõjutavad Parkinsoni tõbe?
Ei.

10. Kas alternatiivsetest ravivõtetest (ravimtaimed, nõelravi jne) on Parkinsoni tõve korral kasu?
Spetsiifilisi ravimtaimi pole teada, küll aga võib kasutada neid põiehäirete korral või üldtugevdaval eesmärgil. Ravimeid nad ei asenda. Kuna Parkinsoni tõve näol on tegemist orgaanilise ajuhaigusega, ei ole ka nõelravist spetsiifilist (liikumist parandavat) abi loota.

9. Kas Eestis on võimalik teha ajukoe siirdamist?
Tehniliselt on see võimalik - stereotaktilisel meetodil; ka rakkude nn. kasvatamise tehnoloogia on Tartus olemas. Meditsiinilises ja eetilises mõttes aga ei ole see veel võimalik, kuna uuringuid on maailmas liiga vähe ja kaugtulemusi veel pole. Siirdamisi saab ette võtta siis, kui saame olla kindlad selle meetodi efektiivsuses ja ohutuses. Kuskil maailmas ei ole see meetod veel kasutusel rutiinse ravivariandina.

8. Miks mõnel juhul ravi üldse ei aita?
Ilmselt pole siis tegemist mitte Parkinsoni tõve, vaid mingi muu parkinsonistliku (sekundaarse või Parkinson-pluss) sündroomiga.

7. Kas Parkinsoni tõve ravimeid võib kasutada koos teiste ravimitega?
Enamusega võib - näit. südameravimitega, valuravimitega, depressioonravimitega, antibiootikumidega jne. ei esine mingeid kahjulikke kõrvalmõjusid. Parkinsoni tõve süvenemist võivad põhjustada Cinnarizin (dopamiini antagonist) ja psühhoosiravimid neuroleptikumid.

6. Mis juhtub, kui mõni ravimi võtmise kord ununeb?
Ei juhtu midagi. Kui edasi jätkata regulaarset ravimi kasutamist, ei anna ühe ravimannuse unustamine enamasti tunda. teatud juhtudel (näit. mingi operatsioon) on vahel ka vajalik mõni raviannus vahele jätta.

5. Mis siis saab, kui ravi järgi jätta?
Ravimite ärajätmisel süvenevad parkinsonistlikud nähud ja liikumine muutub raskemaks, kusjuures esimestel päevadel ei pruugi ravimite ärajätmine tunda anda, vaid see tekib mõned päevad/ nädalad hiljem.

4. Kas Parkinsoni tõbe on võimalik välja ravida?
Parkinsoni tõve sümptomeid on võimalik oluliselt leevendada, aga haigust välja ravida ei saa. Ravi põhineb dopamiini asendamisel, stimuleerimisel ja lagunemise pidurdamisel. Ravimeid on vaja võtta pidevalt, päevast päeva, terve elu.

3. Kas Parkinsoni tõbi tuleb pingest, stressist ja ületöötamisest?
Ei tule.

2. Miks tekib Parkinsoni tõbi?
Parkinsoni tõve tekkemehhanism on hästi teada, aga siiani ei ole vaatamata paljudele uuringutele selge, mis on haiguse tekkemehhanisme vallandavaks põhjuseks. Uuritud on võimalikke geneetilisi mehhanisme, ainevahetuslikke protsesse ajus ja võimalikke keskkonnafaktoreid (mürgiseid aineid), aga praeguseks on arvamus, et Parkinsoni tõbi tekib mitmete faktorite koosmõjul. Ei ole tõestatud seotust kindla geeniga; põhjuseks ei saa pidada mingeid harjumusi või teisi haigusseisundeid.

1. Mis on vahet parkinsonistlikul treemoril ja essentsiaalsel treemoril?
Parkinsoni tõve korral esineb rahutreemor, mis on enam väljendunud rahuolekus ja väheneb tegevuses; essentsiaalne treemor on nähtavam tegevuses, rahuolekus ta väheneb. Parkinsonistlik treemor tekib vanemas eas, nagu Parkinsoni tõvele iseloomulik, ja sellele kaasnevad muud Parkinsoni tõve sümptomid (jäsemete aeglus, kohmakus, jäikus jne.), mis aeglaselt süvenevad. Essentsiaalne treemor võib tekkida igas vanuses, vahel kaasneb käte treemorile pea või hääle värin; aastaid võib püsida samal tasemel. Essentsiaalne treemor on sageli perekondlik.

 

EST | ENG | RUS